operation manual

EE | Kasutusjuhend
8
6.2 Toitevõrku ühendamine
• Ühendage võrgujuhe sobiva pikendusjuhtmega.
Veenduge, et pikendusjuhe vastaks mootorsae võim-
susele.
• Kinnitage juhe, nagu näidatud pildil 11, et vältida tõm-
bekoormusi juhtmele ja selle kogemata lahtitulekut.
• Ühendage pikendusjuhe nõuetekohaselt paigaldatud
kaitstud kontaktpesasse. Soovitame kasutada sig-
naalvärvilist kaablit (punast või kollast). See vähen-
dab mootorsae kogemata kahjustamise ohtu.
Soovitus
Ühendage seade vaid sellise vooluallikaga, mis on kaitstud
max 30 mA rikkevoolulülitiga (RCD).
6.3 Sisse- ja väljalülitamine
Sisselülitamine
• Hoidke mootorsae käepidemetest mõlema käega
kinni (pöial jääb käepideme alla).
• Vajutage lülitilukku (pilt 11) ja hoidke seda all.
• Lülitage mootorsaag lülitist (pos. 3) sisse. Lülitiluku
(pos. 14) võib nüüd vabastada.
Väljalülitamine
• Vabastage lüliti (pos. 3). Kui katkestate töö, võtke
võrgupistik alati pesast välja.
7. Töötamine mootorsaega
7.1 Ettevalmistamine
Kontrollige ohutuse tagamiseks enne töö alustamist alati
alljärgnevaid punkte:
Mootorsae seisund
Veenduge enne töö alustamist, et mootorsae korpus,
toitejuhe, lõikekett ja äärik ei ole kahjustatud. Ärge ku-
nagi hakake kasutama silmnähtavalt kahjustatud seadet.
Õlipaak
Õlitase paagis. Kontrollige ka töö ajal pidevalt, et paagis
on piisavalt õli. Ärge kunagi kasutage saagi, kui õli ei ole
või kui õlitase on allpool miinimumi märgist, et vältida
mootorsae kahjustumist. Ühest paagitäiest piisab kesk-
miselt 10 minutiks (olenevalt vaheaegade pikkusest ja
sae koormamisest).
Lõikekett
Lõikeketi pingsus, lõiketerade seisund. Mida teravam
on lõikekett, seda lihtsam on mootorsaagi kasutada ja
käsitseda. Sama kehtib keti pingutamise õigsuse kohta.
Ohutuse tagamiseks kontrollige keti pingsust ka töö ajal
mitte harvem kui iga 10 minuti järel! Uued lõikeketid
võivad kergesti liigselt venida.
Kaitseriietus
Kandke alati asjakohast kehasuurusele vastavat kaitse-
riietust – töötürpi, kindaid ja turvajalatseid.
Kuulmekaitse ja kaitseprillid
Kandke kaitsekiivrit koos kõrvaklappide ja maskiga. See
kaitseb teid okste kukkumise ja oksalöökide eest.
Õlarihma seadmine
1. Seadke rihm nii, et see jookseb üle vasaku õla (pilt 12).
2. Kinnitage vedruhaak varre küljes oleva kinnituskoha
külge (pilt 13).
Ohutud töövõtted
• Ohutu töö tagamiseks on lubatud maksimaalselt 60°
töötamisnurk (pilt 14).
• Ärge kunagi seiske saetava oksa all.
• Jälgige saagimise ajal pinge all olevaid oksi ja sae-
tavat puud.
• Kukkuvad oksad ja lendu tõusnud puukillud põhjusta-
vad õnnetuseohtu!
• Seadme töötamise ajal tuleb hoida kõrvalised isikud
ja loomad ohtlikust alast eemal.
• Kõrgepingejuhtmete puudutamine seadmega on oht-
lik, sest seade ei ole kaitstud elektrilöökide eest. Hoi-
duge elektrijuhtmetest vähemalt 10 meetri kaugusele.
Elektrilöögi oht!
• Nõlvakul tuleb alati seista ülalpool saetavat oksa või
selle kõrval.
• Hoidke mootorsaag kehale võimalikult ligidal. Nii on
tasakaal kõige parem.
Saagimisvõtted
• Hoidke oksi laasides seadet horisontaalsuuna suhtes
maksimaalselt 60° nurga all, et kukkuv oks teid ei
tabaks.
• Saagige alati puu alumised oksad kõigepealt. Nii on
lihtsam läbilõigatud oksi alla kukutada.
• Saag muutub kasutaja käes kohe pärast oksa läbi-
lõikamist järsult raskemaks, sest see ei toetu enam
oksale. On oht, et teil võib kaduda kontroll sae üle.
• Tõmmake saag lõikest välja ainult siis, kui lõikekett
pöörleb. Nii ei kiilu saag lõikesse kinni.
• Ärge kunagi saagige ääriku otsaga.
• Ärge saagige ära oksa paksu tüügast. See takistab
puul terveneda.
Väikeste okste saagimine (Pilt 15)
Asetage sae tugipind vastu oksa. See väldib sae äkilist
liikumist saagimise alguses. Lõigake oks saagi kergelt
ülevalt alla vajutades läbi.
Suurte ja pikkade okste saagimine (Pilt 16)
Tehke suurtele okstele kergenduslõige.
a) Kõigepealt saagige ääriku ülemise servaga alt üles
1/3 sügavuseni oksa läbimõõdust.
b) Seejärel saagige oksa ääriku alumise servaga ülevalt
alla esimesele lõikele vastu.
c) Saagige pikki oksi jupikaupa, et säilitada kontroll või-
maliku kukkumiskoha üle.
Tagasilöök
Tagasilöögi all peetakse silmas pöörleva mootorsae
äkilist liikumist üles- ja tahapoole. Põhjus on enamasti
töödeldava puidu puutumine vastu ääriku otsa või moo-
torsae kinnikiilumine.
Tagasilöök toimub ootamatult suure jõuga. Seetõttu käi-