Operating Instructions

10
Ettevaatusabinõud
3. Hermeetiliste komponentide remontimine
• Hermeetiliste komponentide remonditööde
korral tuleb kogu elektrivarustus vastavatest
komponentidest lahutada enne, kui avatakse mis
tahes hermeetiline kate vms.
• Kui hooldustööde ajal on seadme
elektrivarustusega ühendamine hädavajalik, tuleb
kõige kriitilisema tähtsusega kohta paigutada
püsiv lekketuvastusvahend, mis hoiataks tööde
tegijaid võimaliku ohuolukorra eest.
• Erilist tähelepanu tuleb pöörata järgnevale,
et tagada, et elektriliste komponentide juures
tehtavate töödega ei muudetaks korpust viisil,
mis mõjutaks ettenähtud kaitsetaset.See hõlmab
kaablite kahjustusi, ülemäärast ühenduste arvu,
klemmide mittevastamist algspetsifi katsioonidele,
tihendite kahjustusi, tihendite valesti paigaldamist
jne.
• Veenduge, et aparaat paigaldataks kindlalt.
• Veenduge, et tihendid või tihendusmaterjal
poleks kulunud sel määral, et ei suudaks täita
ettenähtud ülesannet vältida tuleohtliku keskkonna
sissepääsu.
• Asendusosad peavad vastama tootja
spetsifi katsioonidele.
MÄRKUS: Silikoontihendi kasutamine võib
nõrgendada teatud tüüpi lekketuvastusseadmete
tõhusust.
Loomulikult ohutuid komponente pole tarvis enne
nende juures tööde alustamist isoleerida.
4. Loomulikult ohutute komponentide
remontimine
• Ärge rakendage ahelale püsivaid induktiiv-
või mahtuvuskoormusi ilma veendumata, et
see ei ületaks kasutatava seadme lubatud
maksimumpinget ja -voolu.
• Loomulikult ohutud komponendid on ainsad, mille
juures tohib töid teha ka elektripinge ja tuleohtliku
keskkonna olemasolu korral.
• Testimisseadmed peavad olema õige
nimiväärtusega.
• Komponentide asendamiseks kasutage ainult
tootja määratletud osi. Osad, mis pole tootja
määratletud, võivad põhjustada keskkonda lekkiva
külmaaine süttimise.
5. Kaablid
• Veenduge, et kaablid poleks kulunud,
korrodeerunud, ülemäärase surve all, vibratsiooni
mõjutatud, teravate servadega kokkupuutes ega
mingi muu kahjuliku mõju all.
• Kontrollimisel tuleb arvestada ka vananemise ning
kompressorite või ventilaatorite tekitatud püsiva
vibratsiooni mõjudega.
6. Tuleohtlike külmaainete tuvastamine
• Mitte mingil juhul ei tohi külmaaine võimaliku
lekke otsimiseks või tuvastamiseks kasutada
potentsiaalseid süüteallikaid.
• Halogeenleeklampi ega muid lahtise leegiga
detektoreid ei tohi kasutada.
7. Järgmiseid lekketuvastusmeetodeid loetakse
igasuguste külmaainesüsteemide jaoks
vastuvõetavaks
• Kasutades tuvastusseadet, mille tundlikkus
peab olema 5 grammi külmaainet aasta kohta
või rohkem, vähemalt 0,25-kordse maksimaalse
lubatud rõhu (> 1,04 MPa, max 4,15 MPa) all,
näiteks universaalanalüsaatorit, ei tohi testi käigus
tuvastada mitte mingisugust leket.
• Tuleohtlike külmaainete tuvastamiseks võib
kasutada elektroonilisi lekkedetektoreid, kuid
nende tundlikkus ei pruugi olla piisav või neid võib
olla vaja ümber kalibreerida.
(Tuvastusseadme kalibreerimine peab toimuma
külmaainevabas piirkonnas.)
• Veenduge, et detektor poleks võimalik süüteallikas
ja oleks kasutatava külmaaine jaoks sobilik.
• Lekketuvastusseade tuleb häälestada külmaaine
LFL-i protsendi järgi ning kalibreerida kasutatava
külmaaine jaoks ja kinnitada asjakohane gaasi
protsent (max 25 %).
• Enamiku külmaainetega sobib kasutada ka
lekketuvastusvedelikke, näiteks mullimeetodi ja
fl uorestsentsmeetodi aineid. Kloori sisaldavate
puhastuvahendite kasutamist tuleb vältida,
kuna kloor võib külmaainega reageerida ja
vasktorustikku korrodeerida.
• Lekkekahtluse korral tuleb kohe kõik lahtised
leegid eemaldada/kustutada.
• Kui ilmneb külmaaine leke, mille kõrvaldamiseks
on vaja kasutada jootmist, tuleb kogu
külmaaine süsteemist välja võtta või isoleerida
(sulgurklappidega) lekkest kaugel asuvasse
süsteemi ossa. Külmaaine välja võtmisel tuleb
järgida ettevaatusabinõusid punktis 8.